lootsi10.jpg

Omal ajal otsustas Peeter I rajada Tallinna sadamasse sõjamerelaevastiku keskuse (admiraliteedi) ning piirkond sai hüüdnimeks “Uus-Holland“. Praegusele Tuukri tänavale ehitati majad vaid Narva mnt poole, tänava sadamapoolne tee oli märgala, kust voolas läbi arvukalt kraave ja ka Härjapea jõgi. Sealsete kanalite ja ojade tõttu meenutaski see Hollandit. 1854.aastast pärinev kaart kirjeldab Tuukri tänavat kui „Strasse genant Neu-Holland“, 1882. aastal muudeti nimi Hollandi tänavaks. Uus-Hollandi tänava nime sai seega tänav, mis viis sadamani. Tänapäevane Lootsi tänav seisab varasema Härjapea jõe kaldapealsel, mis 18. ja 19.sajandil industrialiseerimisaegu vesiveskite energiaallikas oli. Hiljem asus Lootsi 4 hoones Tallinna sadama loots. Täna teamegi seda paika, mida ääristavad 19.sajandist pärit paekivihooned, Lootsi tänavana.

 

Kochi Aitade ladudekompeks on rajatud ajavahemikus 1872-1925. Hooned on ehitatud ladudeks ning on olnud läbi ajaloo ka ladudena kasutusel. Joachim Christian Kochi 17.000 ruutmeetriste aitade aadressiks oli Uus-Hollandi 7 (tänapäeval Lootsi 10).

 

Ladude ehitamine sadamasse oli seotud Tallinna majandus- ja tööstuselu elavnemisega 19.sajandi teisel poolel. Sellel perioodil pandi alus mitmetele linna suurtele tööstusettevõtetele, sõlmiti rahvusvahelise tähtsusega kaubanduslepinguid ning Tallinna sadam ühendati Venemaa raudteevõrgustikuga. Tallinna sadamast saigi üks esimesi linna kiiremini arenevaid tööstuspiirkondi. Lisaks laevaremondiga tegelevatele Admiraliteedi töökodadele hakati sinna ehitama telliseid, laudu, köisi, toiduaineid jt. Artikleid tootvaid ettevõtteid. Kohapeal valmistatud või meriti-raudteed pidi toodud kaupade hoidmiseks kerkis sadamasse massiliselt puidust ja kivist ladusid. Admiraliteedist teisele poole Uus-Hollandi tänavat (tänapäeval Lootsi tänav) alustati kruntide 304 A-D (tänapäevane Lootsi 10 oligi Uus-Hollandi tänav 7 krunt nr 304D) hoonestamist ladude ja üksikute tootmishoonetega 1879. aastate alguses. 3.novembril 1872.aastal pmandas saksa päritolu kaupmees Andreas Koch kinnistu 304 D. Kinnistu 304 D piir kulges piki Uus-Hollandi tänavat (kaasaegne Lootsi tn), pöördus põhjas (304 B omanik Bahlenback) teravnurga all idas asuva Schirard de Soucantoni krundini (304 A) ning moodustas sellega kaarja piiri kuni Uus-Hollandi tänavale. Krundi suurus jäi 1940.aastani muutumatuks.

1876. aasta sadamaplaanil on 304 D krundil näha juba üsna tihedat hoonestust. Krundil kulgeb kaks kaarjat raudteeharu, mis rajati sinna 1870.aastate alguses. Uus-Hollandi tänava ääres on pikk kivist ladu ja kahe raudteeharu vahel paikneb teine pikk kitsas hoonemaht, ida poole jääb veel lühem klmas kivihoone. Nende vahel on mõned puithooned. Kord juba väljaehitatud raudteede järgi hakkab paigutuma kruntide hoonestus.

Erinevate aastakümnete asendiplaane võrreldes võib teha järelduse, et paekivist ladude järjest juurde ehitamise tulemusena lammutatakse olemasolevad puithooned ning 1910.aastaks on krundil peaaegu kõik suuremad hooned paekivist. Lisaks ladudele on puidust väikeehitisi nagu küüne, kuure, väravahooneid ning mõni väike elumaja. Ladude krunti piirab müür, väikesed eluhooned või ladude tummad välisseinad. Laohoonete arhitektuurne ilme jäi tagasihoidlikuks. Laod ehitati ühe- kuni kahekorruseliseks, põhiplaanilt on need pikkusesse venitatud, seinad moodustavad paksud paekivimüürid. Müürides on väikesed akna- ja suured ukseavad, lihtsatel viilkatustel seisavad ridamisi vintskapid. Sisekonstruktsioonid varieeruvad puitpost-puittalade, kivipost-puittalade ja hiljem kivipost- betoontalade vahel. Arhitektuurset kunstipära on taotletud vaid mõne lao välisarhitektuuris, seda eelkõige karniiside  astmelise paelao, nurgapostide, nikerdatud katusesarikate või ornamentaalse müürilao näol. Puidust elumaja puhul tänava ääres on tegemist historitsistliku arhitekruuristiili näitega.


1897. aastal omandas „J.Ch. Koch“ kaubamaja testamendi kaudu terve kinnistu. Firma „J.Ch.Koch“ all tegutsesid täisomanikena Arthur, Hans ja Arno Koch.

„Joachim Christian Koch“ kaubamaja omas ladusid kuni EV okupeerimiseni. 1939.aastal omandas Kinnistava Kasutamise ja Tööstuse A/S „Ühisvara“ 210.000 krooni eest kinnistu nr. 304-D. 1946. aastal määrati ENSV Ministrite Nõukogu salajase otsusega kinnistu 304-D hooned Põhja-Balti sõjalaevastikule osaliselt omanduseks ja osaliselt rendile kaheks aastaks. Ladusid kasutasid NSV Liidu perioodil riigi merevägi. A/S „Ühisvara“ õigusjärglane oli 1955.aastal Eesti Tarbijate Koperatiivi Vabariiklik Liit, mille õigusjärglaseks sai omakorda ETK Majad.

1992. aastal otsustas EV Ülemnõukogu tunnistada endiste NSVL relvajõudude halduses olevad hooned ja varustus Eesti Vabariigi omandiks. 1996.aastal anti  riigivaraks saanud NSVL mereväe laod (Lootsi 6, 10 ja 14) üle RE Tallinna Sadam. Krunt 304-D jaguned kahe omaniku vahel.

 

Kochide firma asutati Eestis Berend Heinrich Kochi (1722-1780) poolt aastal 1747. Tema poja Joachim Christian Kochi (1765-1816)  järgi sai firma omale nime. Joachimi poeg Andreas (1803) and tema kaks poega Robert ja Nocolai on ettevõtte viimased omanikud. Ettevõte on väga hea mainega, tegutses aastatel 1747-1940). Aastatel 1932-1934 pidas toonane juhataja Arno Koch Uus-Hollandi 7 ladudes firma puuosakonda.

Kochide suguvõsa näol on tegemist väga mõjuvõimsa ning rikka perekonnaga, kelle järglastele kuulub tänapäevalgi Eestis hulgaliselt hooneid ning krunte.


Firma Joachim Christian Koch tegeles mitmesuguste kaupade (kala, vili jms) ekspordi ja impordiga, puuosakond müüs küttepuid ja turvast. 1930. a-te alguses hakkas J. C. Koch müüma ka autosid.

Firma esindas mitmeid automarke, kõige pikemalt Mercedes-Benzi (tegelikult kogu Daimler-Benz AG kontserni toodangut, alates sõidu-ja veoautodest ning autobussidest kuni lennukimootoriteni). 1930. aastatel oli firma käes ka Rolls-Royce Ltd(!) ainuesindus Eestis, kuid teadaolevalt ühtegi Rolls-Royce'i Eestisse ei müüdud. Peale autode müüdi näiteks veel ka paadimootoreid Mercedes-Benz ja päramootoreid König, Auto-Kollag grafiitõli jm; mõnda aega esindati ka BMW mootorrattaid. 1932. a-l asutati äri juurde autoparandustöökoda, mille juhatajaks sai insener Arno Koch. Töökojas tehti igasuguseid parandus- ja värvimistöid ning valmistati ka uusi varuosi. Töökoja kõrval oli ruum 24 auto mahutamiseks.
Firmale kuulusid suured aidad (kokku 17 000 ruutmeetrit) Tallinna sadamas Uus-Hollandi 7, mis müüdi 1939. aasta sügisel ETK-le.

1930. a-tel oli J. C. Koch juht ja üks omanikke ilmselt Hans Koch.

Harald Koch (17.02.1893 Tallinn - 21.09.1936 Westerwald, Saksamaa) asus firma J. C. Koch ärijuhiks 1924. aastal. 1. jaanuarist 1936 sai firma kaasosanikuks. Suri pärast pikemat haigust Saksamaal, kus viibis sanatooriumis ravil.
Arno Koch (24.03.1907 - 26.07.1996 Vancouver, Kanada) õppis Saksamaal Konstanzis inseneriks (auto- ja lennuasjandus) ja sai 1932. aastal avatud J. C. Kochi autoparandustöökoja juhatajaks. Pärast Harald Kochi surma sai 1936. a. lõpus firma J. C. Koch kaasosanikuks. Sõja ajal elas Eestis, võeti Saksa sõjaväkke, langes Kura kotis vangi ja viibis 5 aastat Vene vangilaagris. Pärast vabanemist läks Saksamaale, sealt 1952. aastal Kanadasse ja jäi sinna elama. Töötas 17 aastat lennundusfirma Bombardier eelkäijas, 1970. a-te alguses siirdus koos abikaasa Kariniga 3,5 aasta pikkusele ringreisile mööda Euroopat, osales Isle of Mani TT-l ja külastas 1974 ka Eestit. Suri 89 aasta vanuselt Vancouveris.